Varahommikul kell 5.00 maandusime Londonis. Kuna Tallinna lennuni oli kõigest 13 tundi aega, tuli mõte teha veidi tutvust Londoniga. Leino keeldus sellest kategooriliselt, kuna oli Londonis mõni aeg tagasi terve nädala veetnud.
Mõtlesime, et teeme transiidikoridoris check-in ära ja siis kupatame linna peale. Tegimegi ära, aga siis viisid koridorid meid departure-halli ning selgus, et sealt enam välja tagasi ei pääsegi. Et kui oled kord juba otsustanud lendama minna, siis enam tagasi pöörata ei saa… Tõeliselt lahe. Brutaalsemate ja mitte-seaduskuulekate meeste otsustamisel läksime siis selle ukse juurde, mille kaudu olime halli sisenenud (ukse halli poolsel küljel loomulikul kiri No Entry) ja Jürka küsis ühelt ametimehelt, kas võiks sealtkaudu tagasi minna. See mees lubaski. Jõudsime juba mööda ka check in letist, kui sealne töötaja meid hõikas ja meie pardakaardid konfiskeeris. Et kui lähed välja, siis pardakaart enam ei kehti. No tore on.
Edasi läks juba libedalt. Leino leidis endale nn kapselhotelli, milles võttis kahese toa (40 naela + 2,5 naela iga järgmine tund; ühene tuba oleks olnud 25 naela, kuid vaba tuba ei olnud) ja otsustas ülejäänud suurema osa päevast seal veeta. Teised sõitsid Gatwick-Expressiga (kolmene sooduspilet edasi-tagasi 61 naela) Victoria raudteejaama.
Siis tegime väikese 15 km jalgsitiiru Londoni peal. Buckinghami loss, Big Ben, parlamendihoone, Tower jms kohustuslikud turistikad.
Viimased kaks tundi veetsin mina Londoni poolmaratonil, litsudes Toweri silla juurest Oxford Streetile, et leida mänguasjakauplusi, mida City linnaosas ühtegi polnud. Üldse pole Citys ühtegi korralikku poodi. Kuna aega nappis, tuli distants läbida joostes, mis oli üpris kurnav. Alates Oxford Streeti algusest oli rahvast ka ikka väga paksult. Lisaks tuli pärast Oxford Streetilt litsuda veel Victoria raudteejaama.
Üldiselt jäi Londonist täitsa ok mulje, Oxford Streeti kant meenutas natukene Pariisi oma kõverate külgtänavate ja arhitektuuriga.
Rohkem polegi midagi lisada. Lennuk jõudis taganttuule toel Tallinnasse 2,5 tunniga ning kõik kotid olid ka pagasilindil olemas. Ning sanide kaevekepp ja vibud ei olnud kottides katki läinud. Side lõpp selleks korraks. Ja puhtalt Leino õrritamiseks lisan siia lõpetuseks ühe pildi, kus ta õrnalt kiigel istub:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar